Vähem kui kümne tegevusaastaga on Viljandi ettevõttest AS Cleveron kujunenud maailma tippu kuuluv pakiautomaatide ja -robotite tootja. Edu aluseks on pidev arendustöö, tugev meeskond ja usk, et head ideed on teostatavad. Algusaastatel oli vaja laenugi võtta ja käendajana ulatas abikäe KredEx. Praeguseks ollakse nii kaugel, et koostöös USA tehnoloogiaettevõttega Bell & Howell kavatsetakse lähema viie aasta jooksul toota sealsele turule 15 000 uudset pakirobotit.
Viljandi ettevõte AS Cleveron on alguse saanud interneti sisustuskaubamajast ON24. Cleveroni juhataja ja ühtlasi üks omanikest Arno Kütt meenutab, et 2006. aastal lõi ON24 klientide parema teenindamise eesmärgil oma logistikaüksuse ja kaheliikmelised kullermeeskonnad hakkasid üle Eesti klientidele mööblit koju viima. Peagi hakkasid nende poole pöörduma teisedki e-poed sooviga leida alternatiivi postkontorile, aga oli selge, et veel üht mehitatud postkontorit ei ole rentaabel teha. Asuti otsima lahendust iseteenindusliku postkontorivõrgu ülesehitamiseks.
“Nii me pakiautomaatide ideeni jõudsime. Meile sobivaid pakiautomaate turult leida ei õnnestunud ja seega tuli neid ise arendama hakata,“ räägib Kütt. Esimesed tehnilised lahendused valmisid 2007. aastal asutatud SmartPOSTi nime all tegutsedes, aga kui võrk koos kaubamärgiga SmartPOST müüdi Soome Postile, muudeti firma nimi Cleveroniks.
Kuna pakiautomaadid ei olnud pangale likviidseks tagatiseks, oli arengu hoogustamiseks vajaliku investeerimislaenu võtmisel vaja KredExi lisatagatist. Seal mõisteti ettevõtte perspektiivikust ja Cleveronile väljastati Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav laenukäendus. Küti hinnagul on maailmas umbes sada firmat, mis tegelevad pakiautomaatide tehnoloogia arendamisega, neist tõsiseltvõetavateks konkurentideks saab pidada umbes kümmet. Nüansse, mida sellel alal tegutsedes arvestama peab, on palju. Näiteks on pakiautomaadiäris üheks olulisemaks kulukohaks kaubanduskeskuse rent. Mida rohkem pakke ühele ruutmeetrile paigutada saab, seda madalam on paki hoiustamise hind. Sellest printsiibist lähtudes ongi Cleveronis automaati edasi arendatud.
Kütt seletab: “Üks uuendus, mida automaatidele tegime, oli väikeste sahtlite kasutuselevõtt. Statistika näitas, et pakid lähevad järjest väiksemaks ja pakiautomaadil oleks vaja väiksemaid kappe. Seda plaanisimegi teha, kuid probleem seisnes selles, et kapi saab küll väiksema teha, kuid sellesse ei mahu käsi piisavalt hästi sisse ja pakke on keeruline kätte saada. Lahendasime probleemi nii, et võtsime kasutusele iseavanevad sahtlid. Selle arenduse tulemusena saame ühele ruutmeetrile panna 50% rohkem pakke.”
Pakiautomaatide valdkonnas kuulub Cleveron tänaseks kindlasti maailma tippu, usub Kütt: ”Me ei ole pakiautomaate kui selliseid välja mõelnud, aga oleme teinud mitu muudatust, mida on konkurendidki kasutusele võtnud. Modulaarsed pakiautomaadid on siin välja töötatud. Nüüd kasutavad analoogseid lahendusi ka mitmed konkurendid. Sahtlitega pakiautomaate ei ole turul veel kohanud. Oma lahenduste kaitseks oleme muidugi enamiku uudseid lahendusi patenteerinud. Aga eks mõnda meie toodet ole ikkagi luba küsimata kopeeritud.”
Kõige rohkem on Cleveroni toodetud pakiautomaate tänaseks Soomes – peaaaegu 500. Lisaks on nende tehnoloogia kasutusel Hispaanias, Ungaris, Norras, Venemaal ja kaugeim koht, kuhu siinseid pakiautomaate on saadetud, on Brasiilia. Eesti elanikud puutuvad Cleveroni automaatidega iga päev kokku, kasutades SmartPOSTi teenuseid.
Arno Küti sõnul on nende firma tooted pidevalt arenduses: ”Arendus on meil protsess, mis ei lõpe toote valmimisega. Alati on asju, mida saab paremaks ja efektiivsemaks teha. Tihti on iga järgnev partii eelmisest veidi erinev.”
Pakiautomaadi juurest liiguti Cleveronis edasi juba postiroboti väljaarendamise juurde. Sellegi tingis praktiline vajadus. ”Sel sügisel valminud pakiroboti arendamist alustasime viis aastat tagasi. Oleme valmis teinud üle viie erineva prototüübi. Üks robotitest on Viljandis aasta SmartPOSTi võrgus testimisel olnud ja alles nüüd oleme läbi pideva arenduse jõudnud tooteni, mida saab müüma hakata. Selle aasta põhirõhk ongi läinud pakiroboti turuletoomisele. Tavalises pakiautomaadis saab klient paki kätte maksimaalselt 1,5 meetri kõrguselt.
Meie ees oli väljakutse, kuidas hoiustada pakke ka kõrgemal. Lahendusena nägime pakirobotit, kus on ainult üks uks, mille kaudu saab pakke sisestada ja välja võtta. Pakiautomaadi sees on aga robot, mis viib paki kolme-nelja meetri kõrgusele ja vajadusel toob selle sealt alla. Üks väljakutse, mille samuti lahendasime, oli pakiroboti viimine välitingimustesse. Nii saavad kliendid pakke kätte 24/7. Pakiroboti väljaviimisel olid aga omad nõudmised – hoolimata pakiroboti asukohast ei tohi selle sees olevad pakid talvel külmuda ega näiteks šokolaadid suvise kuumaga sulama hakata. Seega pidime robotile lisama kliimaseadmed, vajadusel kütame, vajadusel jahutame ja lisaks eemaldame niiskuse,” avab Kütt pakirobotite keerulist hingeelu, millest kasutaja ei pruugi mitte midagi teada.
Cleveroni põhjaliku ja tulemusliku arendustöö üheks tulemuseks on septembris sõlmitud koostööleping USA tehnoloogiaettevõttega Bell & Howell. USA ettevõte on avalikult välja öelnud plaani, et näevad viie aasta jooksul potentsiaali paigaldada Põhja-Ameerikasse 15 000 Viljandis toodetud pakirobotit. Oluline on märkida, et Ameerika turule jõuavad robotid Cleveroni enda kaubamärgi all.
Koostöölepingu realiseerumisel tuleb kindlasti tehast laiendada ja töötajaid juurde palgata. Maailmas ainulaadsete robotite tootmine algab uue aasta alguses. “Kuna oleme praeguse tootmisbaasi ise nullist üles ehitanud, siis ei tohiks laienemine ületamatuid probleeme tekitada. Võtsime juba olemasolevat tehast ehitades arvesse potentsiaalset laienemise vajadust,” kommenteerib Kütt. Ühe Cleveronis välja töötatud postiroboti hind hakkab olema võrreldav kallimat klassi Saksa päritolu sõiduauto hinnaga, sest see koosneb tuhandetest detailidest ja selles on peale riistvara ka ainulaadne tarkvara. Ja kuigi tähtis koostöölepe on sõlmitud USA firmaga, pannakse esimesed robotid üles ikkagi Eestisse. Robotite paigaldamisega tehakse algust järgmise aasta esimeses pooles.
Arendustöö käib Cleveronis üheaegselt mitmel suunal: uue tootena jõudis hiljuti turule elektrooniline hoiukapp. Lõppenud oktoobris paigaldati esimene selline Tallinna Viru keskusesse. Kliendid saavad oma kohvrid või juba tehtud ostud hoiukappi panna ja keskust tülikate pakkideta edasi külastada. Uudne on siinkohal see, et teenuse eest saab müntide asemel maksta pangakaardiga või teha mobiilimakse. Edasi saab klient telefonile SMS-sõnumiga koodi, mille hiljem, kui tahab oma hoiustatud asjad uuesti välja võtta, sisestab puutetundliku ekraani kaudu ja hoiukapp avaneb.
Praegu täidab arendusmeeskonna päevi erinevate külmatsoonidega toidukaupade edastamiseks mõeldud pakiroboti loomine. Samuti arendatakse roboti katusele integreeritavat droonide maandumisala ja angaari. Seega usutakse ettevõttes, et tulevikus liigutavad robotite vahel pakke peale kullerite droonidki.
Loorberitele puhkama jäämisest Cleveronis isegi ei mõelda, iga päev tegeldakse uute turgude ja partnerite otsimisega, kinnitab Kütt:”Otsime otsekontakte, käime messidel. Oktoobri alguses toimus Pariisis maailma suurim postiala mess POSTEXPO-2015, kus tutvustasime oma uut pakirobotit. Lisaks on meil eri riikides agendid, kes müügitööd teevad.”
Jarmo Liiver
KredExi ettevõtlusdivisjoni juht
KredEx on käendanud Cleveronile väljastatud investeerimislaenu ja käibelaenu. Ettevõte on kasutanud laene pakiautomaatide väljatöötamiseks ja arendamiseks ning oma ekspordiplaanide rahastamiseks.
On rõõm tõdeda, et meie klientide hulgas on üha rohkem ettevõtteid, kelle käibest moodustab märkimisväärse osa eksport. Samas pole eksport tegevuse olemasolu KredExi laenukäenduse väljastamise eelduseks.
Cleveroni juhtkond on ettevõtet juhtinud väga läbimõeldult. Ettevõte on pidevalt panustanud tootearendusse, mille tulemuslikkust näitab ka Bell & Howelliga sõlmitud koostööleping.
Toodete kõrge kvaliteet ja klientide vajadustest lähtumine on võimaldanud ettevõttel kiiresti kasvada ning siseneda uutele turgudele.